Käesolev analüüs on üks osa projektist “Eesti leibkondade maksukoormuse jaotus ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs”, mis käsitleb tulumaksust mahaarvamiste jaotust (progressiivsust või regressiivsust) Eesti Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal. Analüüsiks kasutame EMTA andmete väljavõtet, kus inimesed on brutotulu põhjal jaotatud protsentiilidesse (ehk sajandikesse) ning iga protsentiili kohta on teada deklareeritud ja arvestatud mahaarvamiste summad. Nende andmete põhjal saame iseloomustada, millistest millistest mahaarvamistest saavad kõige enam kasu suurema brutotulu ja millistest väiksema brutotuluga inimesed.
Andmepäring ja ka analüüsimetoodika on samasugune, mida kasutati ka eelmises maksuraportis (Võrk et al. 2016), mistõttu on tulemused varasema uuringuga võrreldavad.
Antud analüüsis mõõdetakse maksuvabastuse progressiivsust või regressiivsust Kakwani progressiivsuse indeksi väärtuse abil, mis leitakse järgmiselt (Kakwani 1977):
\[P_{it} = C_{it}- G_{brutotulu, t} \] kus C on maksuvabastuse i kontsentratsiooniindeks antud aastal ja G on brutotulu Gini koefitsient samal aastal. P positiivne väärtus näitab, et tegemist on progressiivse maksuvabastusega, ehk suurema tuluga inimesed saavad sellest rohkem kasu, ning negatiivne väärtus näitab, et tegemist on regressiivse maksuvabastusega, ehk madalama sissetulekuga inimesed saavad rohkem kasu.
Kontsentratsiooniindeksi ja Gini indeksil kasutatakse regressioonimeetodit eeldades, et iga protsentiil oleks justkui inimene ja inimeste arv protsentiilis on kui inimeste kaal. Kaalud mõjutavad muidugi minimaalselt, sest inimeste arv protsentiilis on praktiliselt võrdne. (Detailid on saadavad autoritelt.)
Lisaks vaatame ka maksuvabastuste osakaalu brutosissetulekus protsentiilide lõikes graafiliselt, mis samuti näitab kas kõrgema või madalama sissetulekuga inimesed saavad suhteliselt enam kasu maksuvabastusest.
Arvestada tuleb, et EMTA brutotulu andmed ei sisalda mittemaksustatavaid tulusid, nt lapsetoetused, toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetused jm, mistõttu ei ole tulemused üldistatavad kogu rahvastiku tuludele, kuid võimaldavad siiski võrrelda omavahel erinevaid maksustavast tulust tehtavaid mahaarvamisi ning analüüsida muutusi üle aastate.
Andmete aluseks on füüsiliste isikute aastased brutotulud EMTA andmetes, mille põhjal on kõik inimesed jaotatud kogu brutotulu alusel 100 võrdsesse rühma (protsentiili). (Esimeses, nulltuludega protsentiilis on vaatlusi vahel rohkem, mistõttu kasutame andmete puhul kaalumist.) Igasse protsentiili kuuluvate inimeste puhul on summeeritud tulud, mahaarvamised ja maksud. Kokku oli 2021. aastal kajastatud näiteks 1087217 inimese andmed. Analüüsitavateks tunnusteks on protsentiili brutotulu kokku ning mahaarvamised maksustatavast tulust tululiikide kaupa. Andmetes on esitatud ka brutopalga summad, mida analüüsis eraldi ei kasutata, kuid aitab tulemusi paremini mõista, sest brutopalk on tihedalt seotud töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioniga. Brutopalk sisaldab palgatulu, juhatuse liikme tasusid ja VÕS lepingu tasusid.
Joonis 1: Analüüsis kasutatud inimeste arv üle aastate
Nii brutotulu kokku kui brutopalga kogusumma on üle aastate kasvanud.
Joonis 2: Brutotulu ja palgatulu dünaamika üle aastate
Brutopalga osakaal kogu brutotuludes on püsinud summaarsena stabiilselt 71-15 protsendi juures, välja arvatud 2021. aastal, kui see langes 64.4 protsendini tulenevalt peamiselt kohustuslike kogumispensionide väljamaksele. See struktuuri muudatus mõjutab pisut ka töötuskindlustusmakse ja II samba maksete jaotuslikke efekte kogubrutotulude suhtes.
Joonis 3: Palgatulu osakaal brutotuludes üle aastate
Brutopalga osakaal kogutuludes on muidugi eri protsentiilides väga erinev. See on madalaim kolmandas-neljandas detsiilis, kus asuvad enamasti pensionärid. Kõrgemates detsiilides (kuues kuni kümnes) on palga osakaal üle kahe kolmandiku. Eelmine, 2021. aasta oli tulujaotuse osas eriline sest, et inimesed võtsid välja kohustusliku kogumispensioni, mis tähendas seda, et inimeste järjestus brutotulude osas muutus drastiliselt ja kõrgematesse protsentiilidesse sattusid kogumispensioni väljavõtnud inimesed, kellele tavapärased tulumaksustamise reeglid (maksuvaba miinimumi osas ei kehtinud). Alljärgnev joonis iseloomustab palgatulu osakaalu kogutuludes detsiilide kaupa.
Seda peab meeles pidama 2021. aasta ja järgnevate aastate maksukoormuse tulemuste tõlgendamisel.
Joonis 4: Palgatulu osakaal kogutuludes 2016-2021
Samas on näha, et kõige kõrgemas, kümendas detsiilis, on palgatulu osakaal vähenenud juba ka varasemalt, mis viitab teiste tulude kasvavale osakaalule, nt dividendidele.
Analüüsis vaatleme järgmisi maksustatavast tulust tehtavaid mahaarvamisi:
Analüüsis eristame deklareeritud ja kasutatud mahaarvamisi. Deklareeritud kogusummad näitavad, mis inimesed saaksid maha arvata, kui neil oleks piisavalt tulusid. Kasutatud mahaarvamised on siis see summa deklareeritud mahaarvamistest, mis tegelikult läks kasutusse.
Maksuvabastuste rakendamisel on kasutusel kindel järjekord (FIDEKi määruse (otsi viide) punkt 102).
Seega näiteks on täiendav maksuvaba tulu lapse järgi kõige viimasena maha arvatav, mistõttu võib tekkida suur erinevus deklareeritud ja kasutatud mahaarvamiste vahel, kui inimestel on samaaegselt ka teisi maksuvabastusi.
Mahaarvamiste kogusummad üle aastate on sõltunud peamiselt poliitilistest otsustest, mida iseloomustavad järgmisel joonisel ilmekalt nii maksuvaba tulu, eluasemelaenu intresside kasutatud mahaarvamiste või ka kogumispensionide sissemaksete dünaamika. Töötuskindlustus- või kogumispensioni maksed käivad seevastu käsikäes palgafondi kasvuga.
Joonis 5: Mahaarvamiste kogusummad, 2008-2021
Osakaaluna kogu brutotuludest on maksuvaba tulu järsult langenud tingituna muutmatuna püsivatest maksuvabastuse piiridest. Maksuvaba tulu laste arvu järgi, koolituskulud ja eluasemelaenud intressid näitavad samuti langust. Suhteliselt on kasvanud vaid annetused-kingitused ning sissemaksed III sambasse.
Joonis 6: Mahaarvamised osakaaluna kogutuludest, 2008-2021
Tulumaksu osakaal üle sissetulekurühmade näitab ilmekalt tulumaksureformi mõju tulujaotusele. 2018. aasta tulumaksumiinimumi muutmine tõi kaasa selle, et kõikides brutotulu detsiilides peale 10 detsiili keskmine tulumaksu osakaal kogutuludes kahanes võrreldes eelneva aastaga. Et järgnevatel aastatel ei ole brutotulu piire muudetud, siis on tulumaksu osakaal kasvanud ning 2021. aastaks ülemised kolm tuludetsiili maksavad samapalju või rohkem tulumaksu kui 2017. aastal.
Joonis 7: Tulumaksu osakaal kogutuludest detsiilide lõikes, 2015-2021
Mahaarvamiste progressiivsuse iseloomustamiseks vaatame mahaarvamisi üle brutotulu protsentiilide. Eristame deklareeritud ja kasutatud mahaarvamisi. Alljärgnev joonis esitab rakendatud mahaarvamisi valitud aastatel.
On loomulik, et mahaarvamistes domineerib maksuvaba tulu. 2018 ja 2017 aasta võrdlus näitab selgelt reformi erinevaid efekte: esiteks kasvas maksuvaba tulu osakaal kogutuludes ning suur osa sellest tuli täiendava pensionide maksuvaba tulu kadumisest. Samuti neelas suurem maksvaba tulu madalamates protsentiilides mahaarvamised koolituskulude eest.
Maksuvaba tulu valemi tõttu puudus 2018-2020 aastatel 90.st protsentiilist kõrgemal rakendatud maksuvaba tulu efekt. Seevastu 2021. aastal see esineb uuesti, sest tulude arvestamisel on küll arvesse võetud kohustuslikust kogumispensionist saadud tulusid, kuid need ei läinud maksuvabastuse piirmäärade arvutamisel arvesse. Et kohustusliku kogumispensioni väljamaksed jätkuvad veel ka tulevikus, ehkki väiksemas mahus, siis näeb analoogset pilti ka järgmistel aastatel.
Et maksuvabastuse piirid ei ole muutunud, siis on osakaaluna brutotulust maksuvabastused vähenenud 2018-2021 perioodil. Alljärneval joonisel on esitatud ka tulupiirid 6000, 14400 ja 25200 eurot. Selgelt on näha, et brutotulu vahemik 6000-14400 eurot, kus saadav kasu tulumaksuvabastusest oleks maksimaalne, liigub tulujaotuses allapoole.
Joonis 8: Mahaarvamised osakaaluna kogutuludest protsentiilide lõikes, 2017-2021
Protsentiilide kaupa esitatud brutotulude ja mahaarvamiste põhjal arvutame välja kontsentratsiooniindeksid ja Kakwani indeksid. Järgmine joonis esitab kokkuvõtvalt kontsentratsiooniindeksite arengu aastatel 2008-2021 deklareeritud mahaarvamiste kohta.
Joonis 9: Kontsentratsiooniindeksid mahaarvamiste lõikes, 2008-2021
Et kõiki mahaarvamisi ei saa kasutada, siis on joonistel esitatud ka kasutatud mahaarvamiste kontsentratsiooniindeksid ja Kakwani indeksid. Mahaarvamiste rakendamine sõltub maksuameti poolt ette määratud järjekorrast, millised mahaarvamised esimesena, millised teisena, jne. Seega nende suurus on valikuline.
Esiteks on muidugi näha, et tulumaks tervikuna on progressiivne maks, eriti hüppas see üle 2018. aasta tulumaksureformi järgselt, kuid on seejärel langenud.
Deklareeritud mahaarvamiste põhjal, kasutades kontsentratsiooniindeksit (ja ka Kakwani progressiivsuse indeksit) on kõige enam väiksema brutosissetulekuga inimestele suunatud üldine maksuvaba tulu. See muutus peale 2019. aastat ja on jätkanud vähenemist.
Sellele järgneb täiendav maksuvaba tulu pensionide korral, mis kehtis kuni 2018. aastani, ning maksuvaba tulu laste arvu järgi. Maksuvaba tulu muutus enam madalama sissetulekutele suunatuks 2017. aastast. Töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed on mõlemad progresiivsed (enam suunatud kõrgemapalgalistele), kuid väheneva trendiga. Vabatahtlik kogumispension on kõige progressiivsem ja pigem kasvava trendiga. Hüpe oli 2020. aastal, mis ilmselt oli seotud suuremate sissemaksetega tulenevalt sellest, et kui esimesed osakud olid omandatud enne 1.1.2021, siis saab tulevikus kasutada soodsamat maksustamist.
Deklareeritud eluasemelaenuintressid on soodustavad kõrgema tulu teenijaid, seevastu koolituskulud keskmisest madalama tuluga inimesi. Annetuste ja kingituste Kakwani indeks on väheneva trendiga ja jõudis nulli 2021 aastaks. See viitab, et viimastel aastatel on aeglasemalt kasvanud kõrgema tuluga inimeste annetused.
Joonis 10: Kakwani indeksid mahaarvamiste lõikes, 2008-2021
Kui võrrelda kokkuvõtvalt omavahel mahaarvamiste Kakwani indekseid enne ja pärast tulumaksureformi 2017 ning ja lisaks 2021, siis on näha, et mahaarvamiste järjestuses on suurim muutus olnud annetuste-kingituste osas, mis 2015 aastal oli enam kõrgema sissetulekuga inimeste pärusmaa, kuid 2021. aastal on muutunud praktiliselt neutraalseks.
Joonis 11: Kakwani indeksid mahaarvamiste lõikes, 2017, 2018 ja 2021
Lühikokkuvõte poliitikutele.